Kohal
Enne kella viit jõudsime Tallinna lennujaama. Sadas, oli kottpime ja udune. Kas lennukid sellise ilmaga ikka sõidavad? Muudeti väljumisväravat ja minu istekohta ning siis lendasimegi. Sujuvalt ning uniselt ilma turbulentsi ja vaateta, sest kogu Euroopa oli pilves. Ka Münchenis sadas.
Kõik lennukil olnud inimesed suundusid väga üksmeelselt stendi juurde, kus olid kirjas peatselt väljuvad lennukid. Minu oma seal polnud, sest aega oli üle kahe tunni. Küsisin Lufthansa teeninduspunktist oma järgmise lennu väravat, sain vastuse ja siis märkasin, et lennufirma oli saatnud mulle vastava teate telefoni ka.
Kreekasse suunduv lennuk oli suurem ja üllatas sellega, et pakkus lausa lõunasöögi: kuumad makaronid juustuga, kuklike, sidrunitäidisega koogike, küpsis ja külmad ja kuumad joogid. Ekraanidel kuvati kauneid Kreeka postkaarte ja lennuki teekonna edenemist.
Olimegi Kreekas. Õnneks olid mul üksikasjalikud juhendid, kuidas hotelli kohale jõuda. Ekspressbuss X96 sõidab kaarega Ateenast mööda ja tema marsruut kulgeb piki randa. Majad on seal põneva arhitektuuriga ja küllap ka hinnas just merevaate tõttu. Korraga astus valgusfoori taga peatunud autode ette mees, esitas suurte valgete rõngastega oma mustkunstitriki, kummardas ja kõndis minema. Omapärane meelelahutus. Mul oli terve tund aega ringi vahtida, alles siis jõudis buss Dimotiko teatri juurde.
On näha, et rahvas naudib ilusat ilma. On soe ja päikseline ilm 21 soojakraadiga.
Siit oli hotelli 1 km. Oli võimalik oodata teist bussi ja sõita 16 minutit hotellini või jalutada 10 minutit. Valisin suure istumispäeva lõpetuseks jalutuskäigu. Ja ennäe, sain täiesti normaalse hotellitoa. Muide, aken on lükandaken.
Mind ootas ümbrik päevakava ja igakülgsete juhenditega. Muuhulgas ka söögikohtade soovitusnimestik. Pühapäeval on suhteliselt keeruline toimetada, sest suurem osa kauplejatest, ka kohvikud ja restoranid, puhkavad. seda üllatavam oli näha, et tänavaturg oli veel õhtul pool seitse tuledes ja rahvast liikus. Üks soovitatud söögikoht selle turu kõrval oli puupüsti täis, olin välja selgitanud, et seal lähedal on avatud üks toidupood OK Anytime Markets. Meil ei olegi Võrus nii väikest toidupoodi. Kui küsisin, kas oleks pakkuda valmis salatit, näitas müüja köögivilju ja arvas, et tuleb ise teha. Võtsin siis igaks juhuks paki küpsiseid ja ütlesin, et siis on see mu salat. Müüja itsitas ja soovis head õhtut.
Tagasiteel selgus, et suurem jõuk oli just söögikohast lahkunud, võtsin istet ja sealt oli hea jälgida, kuidas kokad köögis toimetasid. Nägin, kui hiiglaslikud olid isegi salatiportsud, mida lauale toodi.
Muide, pirukad on seal imehead. Arvestades asjaolu, et minu päev algas juba kell 4 hommikul ja väljas oli juba päris pime, tulin tagasi hotelli ja sellega tänase päeva ka lõpetan.
Kõik lennukil olnud inimesed suundusid väga üksmeelselt stendi juurde, kus olid kirjas peatselt väljuvad lennukid. Minu oma seal polnud, sest aega oli üle kahe tunni. Küsisin Lufthansa teeninduspunktist oma järgmise lennu väravat, sain vastuse ja siis märkasin, et lennufirma oli saatnud mulle vastava teate telefoni ka.
Kreekasse suunduv lennuk oli suurem ja üllatas sellega, et pakkus lausa lõunasöögi: kuumad makaronid juustuga, kuklike, sidrunitäidisega koogike, küpsis ja külmad ja kuumad joogid. Ekraanidel kuvati kauneid Kreeka postkaarte ja lennuki teekonna edenemist.
Olimegi Kreekas. Õnneks olid mul üksikasjalikud juhendid, kuidas hotelli kohale jõuda. Ekspressbuss X96 sõidab kaarega Ateenast mööda ja tema marsruut kulgeb piki randa. Majad on seal põneva arhitektuuriga ja küllap ka hinnas just merevaate tõttu. Korraga astus valgusfoori taga peatunud autode ette mees, esitas suurte valgete rõngastega oma mustkunstitriki, kummardas ja kõndis minema. Omapärane meelelahutus. Mul oli terve tund aega ringi vahtida, alles siis jõudis buss Dimotiko teatri juurde.
Siit oli hotelli 1 km. Oli võimalik oodata teist bussi ja sõita 16 minutit hotellini või jalutada 10 minutit. Valisin suure istumispäeva lõpetuseks jalutuskäigu. Ja ennäe, sain täiesti normaalse hotellitoa. Muide, aken on lükandaken.
Mind ootas ümbrik päevakava ja igakülgsete juhenditega. Muuhulgas ka söögikohtade soovitusnimestik. Pühapäeval on suhteliselt keeruline toimetada, sest suurem osa kauplejatest, ka kohvikud ja restoranid, puhkavad. seda üllatavam oli näha, et tänavaturg oli veel õhtul pool seitse tuledes ja rahvast liikus. Üks soovitatud söögikoht selle turu kõrval oli puupüsti täis, olin välja selgitanud, et seal lähedal on avatud üks toidupood OK Anytime Markets. Meil ei olegi Võrus nii väikest toidupoodi. Kui küsisin, kas oleks pakkuda valmis salatit, näitas müüja köögivilju ja arvas, et tuleb ise teha. Võtsin siis igaks juhuks paki küpsiseid ja ütlesin, et siis on see mu salat. Müüja itsitas ja soovis head õhtut.
Tagasiteel selgus, et suurem jõuk oli just söögikohast lahkunud, võtsin istet ja sealt oli hea jälgida, kuidas kokad köögis toimetasid. Nägin, kui hiiglaslikud olid isegi salatiportsud, mida lauale toodi.
Muide, pirukad on seal imehead. Arvestades asjaolu, et minu päev algas juba kell 4 hommikul ja väljas oli juba päris pime, tulin tagasi hotelli ja sellega tänase päeva ka lõpetan.
Päris põnev pühapäev oli Sul siis!? Ja 21 kraadi sooja! Oh, saaks ise ka korraks sinna siit külmade sügistuulte käest!
VastaKustuta