Rollimängud ja improvisatsioon
Täna oli eriti tihe tööpäev, sest see oli Ateena ekskursiooni tõttu lühem. Alustuseks tuli jutuks veel kord see, et lisaks tekstile räägib kogu meie keha. Me tegelikult väljendume sümbolites. Tegutsedes õpime, sest keha mäletab.
Improülesannete jaoks tuleb luua turvaline keskkond, kõik teavad, et see on mäng. Lepitakse kokku, et mingil hetkel vahetatakse rolle. Esimese ülesandena tuli mõelda endale mingi amet või konkreetne vanus või päritolu (hõim) või puue. Seejärel kolm fraasi, mida see inimene ütleks, ja üks sellele isikule tüüpiline žest. Valisin nunna, kes lööb risti ette ja ütleb: God bless you, god help you, amen. Edasi kutsuti kolmekaupa tegutsema. Mingil hetkel ütles Peny, kes jääb stoppkaadrisse, kes edasi tegutseb. Selgus, et prantslane lonkas tugevasti, oli sõjaveteran, aga serblanna oli poolpime vanaproua. Kui kaks vigast omavahel riidu läksid, soovisin mina neile jumala õnnistust. Proual hakkas halb, aga mina lohutasin, et jumal aitab. Päris naljakas lugu tuli välja.
Igal rollil on oma vaatenurk. Ka süüdimõistetud kurjategijal võib olla loogiline põhjendus oma teole. Ükski tegevus ei toimu niisama, alati on kusagil põhjus. Tegid akna lahti. Järelikult oli sel konkreetne põhjus. Isegi absurdidraamas on tegelikult tegelane sihipäraselt millelegi keskendunud, aga koos teiste tegelastega tekib olukord, mis teda eksitab. Ka hullul on oma loogika.
Tihtipeale annavad kirjandusõpetajad ülesande kirjutada loole uus lõpp. See on täiesti lubamatu, sest pöörab kogu loo pea peale. Lugu kaotab oma mõtte. Kui Romeo ja Julia oleks abiellunud, ei teaks keegi neist midagi.
Seejärel oli teemaks pantomiim, konkreetsemalt peegeldamisülesanne. Samast rahvusest paare enam ei moodustatud. Kehaline liikumine koos tekstiga esitab ka tekstile oma nõudmised. See peab olema kontsentreeritud, ei saa ajada loba. Omamoodi põnev on katsetada aegluubis tegutsemist. Kindlasti tuleb improvisatsiooniks kokku leppida teema. Järgmiseks jagati meile välja teemad, mida paaridena läbi mängida. Meile Jaanikaga sattus ülesanne küsida luba õhtul hilja koju tulemiseks. Leidsime, et ema ja lapse teema kõrval võib kõne alla tulla ka mehe ja naise teema. Kuna Jaanika oli just vanameest mänginud, siis oli tema laisa mehe rollis, mina tahtsin kolleegidega välja minna ja peale kino vahest ka dringile minna. Jaanika laiutas kujuteldaval diivanil ja ootas, et mina talle söögi ja õlle tooks, paneks teleka tööle jne. Siis pidime poole mängu pealt vahetama rollid. Mina tegin diivanil ruumi ja ütlesin, et ei taha üksi koju jääda. Jaanika istuski mu kõrvale ja sellega oli lugu saanud teistsuguse lõpu. Peny kommenteeris, et Jaanika ei jätnud mehena mulle üldse ruumi ja minu lahkumine oli ainult aja küsimus. Minu mängitud mees ei tahtnud üksi olla ja andis sellest kehakeelega kohe märku. Omamoodi huvitav suheteõpetus.
Omamoodi abivahend on käpiknukk. Lasteaednikelt küsiti, kas nad kasutavad neid. Leedulannad ütlesid, et käpiknukud on, aga need ei huvita lapsi. Peny järgmine küsimus oli, mis on nukkude nimed. Leedu tüdrukud kehitasid õlgu, neil polevat nime. Peny selgitas, et kui nime pole, on ta lihtsalt üks paljudest mänguasjadest. Aga kui on nimi ja teistsugune hääl ja kõnemaneer, näiteks värssides, siis saab nukust karakter. Serblanna Ivana rääkis seepeale, et neil oli koduski käpiknukk, kes käskis lapsel minna hambaid pesema jne, laps täitis rõõmuga nuku käske, samas kui emale oleks ta tükk aega vastu vaielnud. Sest siis ei kamandanud ema, vaid nukk. Ja see oli põnev. Nukuga tegelemine nõuab ka nukujuhilt suuremat kontsentratsiooni ja keskendumist. Peny sõnul olevat nukust abi ka düsleksia puhul, aga miks mitte ka lugema õpetamisel.
Kuum tool tähendab intrigeerivat, aga mitte provokatiivset rolli. Toolil istuja peab olema tegelane, kellest midagi sõltub. Kõik saavad talle küsimusi esitada. Muide, selles ülesandes kogutakse punkte. Neid saab kuulamise eest - kui lastakse eelmisele küsimusele lõpuni vastata, kui ollakse tähelepanelik ega esitata sama küsimust jne. Näitena istus Peny toolile ja teatas, et on uue organisatsiooni looja, kes seisab selle eest, et naised olgu jälle kodused nagu 19. sajandil ja sõltuvad kõiges oma mehest. Vastaja peab jääma tõsiseks ja väga asjalikuks.
Seejärel anti meile lõunasöögipakike kaasa ja läksime bussiga Ateenasse. Alustuseks käisime Akropoli muuseumis, seejärel ronisime vihma trotsides Akropoli lähemalt uurima. Ülevalt avanes erakordselt kena vaade kogu linnale. Jumalad said aru, et meiega pole mõtet jamada, ja vihm lõppes.
Hispaanlannast kursusekaaslane pani mulle pildistamise ajaks oma kübara pähe, mis sest ilmast ikka kiruda.
Kolmveerand viis hakati märku andma, et muuseum suletakse ja on aeg lahkuda. Kui väravad meie järel lukku pandi, sõitis kohale sõjaväemasin ja ilmselt tulid sõdurid muistsete jumalate hiilgust turvama.
Kõmpisime mäest alla Plakasse, kus rühm vägisi laiali hajus poekeste ja söögikohtade poole.
Improülesannete jaoks tuleb luua turvaline keskkond, kõik teavad, et see on mäng. Lepitakse kokku, et mingil hetkel vahetatakse rolle. Esimese ülesandena tuli mõelda endale mingi amet või konkreetne vanus või päritolu (hõim) või puue. Seejärel kolm fraasi, mida see inimene ütleks, ja üks sellele isikule tüüpiline žest. Valisin nunna, kes lööb risti ette ja ütleb: God bless you, god help you, amen. Edasi kutsuti kolmekaupa tegutsema. Mingil hetkel ütles Peny, kes jääb stoppkaadrisse, kes edasi tegutseb. Selgus, et prantslane lonkas tugevasti, oli sõjaveteran, aga serblanna oli poolpime vanaproua. Kui kaks vigast omavahel riidu läksid, soovisin mina neile jumala õnnistust. Proual hakkas halb, aga mina lohutasin, et jumal aitab. Päris naljakas lugu tuli välja.
Igal rollil on oma vaatenurk. Ka süüdimõistetud kurjategijal võib olla loogiline põhjendus oma teole. Ükski tegevus ei toimu niisama, alati on kusagil põhjus. Tegid akna lahti. Järelikult oli sel konkreetne põhjus. Isegi absurdidraamas on tegelikult tegelane sihipäraselt millelegi keskendunud, aga koos teiste tegelastega tekib olukord, mis teda eksitab. Ka hullul on oma loogika.
Tihtipeale annavad kirjandusõpetajad ülesande kirjutada loole uus lõpp. See on täiesti lubamatu, sest pöörab kogu loo pea peale. Lugu kaotab oma mõtte. Kui Romeo ja Julia oleks abiellunud, ei teaks keegi neist midagi.
Seejärel oli teemaks pantomiim, konkreetsemalt peegeldamisülesanne. Samast rahvusest paare enam ei moodustatud. Kehaline liikumine koos tekstiga esitab ka tekstile oma nõudmised. See peab olema kontsentreeritud, ei saa ajada loba. Omamoodi põnev on katsetada aegluubis tegutsemist. Kindlasti tuleb improvisatsiooniks kokku leppida teema. Järgmiseks jagati meile välja teemad, mida paaridena läbi mängida. Meile Jaanikaga sattus ülesanne küsida luba õhtul hilja koju tulemiseks. Leidsime, et ema ja lapse teema kõrval võib kõne alla tulla ka mehe ja naise teema. Kuna Jaanika oli just vanameest mänginud, siis oli tema laisa mehe rollis, mina tahtsin kolleegidega välja minna ja peale kino vahest ka dringile minna. Jaanika laiutas kujuteldaval diivanil ja ootas, et mina talle söögi ja õlle tooks, paneks teleka tööle jne. Siis pidime poole mängu pealt vahetama rollid. Mina tegin diivanil ruumi ja ütlesin, et ei taha üksi koju jääda. Jaanika istuski mu kõrvale ja sellega oli lugu saanud teistsuguse lõpu. Peny kommenteeris, et Jaanika ei jätnud mehena mulle üldse ruumi ja minu lahkumine oli ainult aja küsimus. Minu mängitud mees ei tahtnud üksi olla ja andis sellest kehakeelega kohe märku. Omamoodi huvitav suheteõpetus.
Omamoodi abivahend on käpiknukk. Lasteaednikelt küsiti, kas nad kasutavad neid. Leedulannad ütlesid, et käpiknukud on, aga need ei huvita lapsi. Peny järgmine küsimus oli, mis on nukkude nimed. Leedu tüdrukud kehitasid õlgu, neil polevat nime. Peny selgitas, et kui nime pole, on ta lihtsalt üks paljudest mänguasjadest. Aga kui on nimi ja teistsugune hääl ja kõnemaneer, näiteks värssides, siis saab nukust karakter. Serblanna Ivana rääkis seepeale, et neil oli koduski käpiknukk, kes käskis lapsel minna hambaid pesema jne, laps täitis rõõmuga nuku käske, samas kui emale oleks ta tükk aega vastu vaielnud. Sest siis ei kamandanud ema, vaid nukk. Ja see oli põnev. Nukuga tegelemine nõuab ka nukujuhilt suuremat kontsentratsiooni ja keskendumist. Peny sõnul olevat nukust abi ka düsleksia puhul, aga miks mitte ka lugema õpetamisel.
Kuum tool tähendab intrigeerivat, aga mitte provokatiivset rolli. Toolil istuja peab olema tegelane, kellest midagi sõltub. Kõik saavad talle küsimusi esitada. Muide, selles ülesandes kogutakse punkte. Neid saab kuulamise eest - kui lastakse eelmisele küsimusele lõpuni vastata, kui ollakse tähelepanelik ega esitata sama küsimust jne. Näitena istus Peny toolile ja teatas, et on uue organisatsiooni looja, kes seisab selle eest, et naised olgu jälle kodused nagu 19. sajandil ja sõltuvad kõiges oma mehest. Vastaja peab jääma tõsiseks ja väga asjalikuks.
Seejärel anti meile lõunasöögipakike kaasa ja läksime bussiga Ateenasse. Alustuseks käisime Akropoli muuseumis, seejärel ronisime vihma trotsides Akropoli lähemalt uurima. Ülevalt avanes erakordselt kena vaade kogu linnale. Jumalad said aru, et meiega pole mõtet jamada, ja vihm lõppes.
Kolmveerand viis hakati märku andma, et muuseum suletakse ja on aeg lahkuda. Kui väravad meie järel lukku pandi, sõitis kohale sõjaväemasin ja ilmselt tulid sõdurid muistsete jumalate hiilgust turvama.
Kõmpisime mäest alla Plakasse, kus rühm vägisi laiali hajus poekeste ja söögikohtade poole.
Sul on ju väga põnev! Ja Sa kirjutad väga köitvalt! Nii et muljeid kuhjaga!
VastaKustuta